AIPPI konverents Tallinnas 27.-29.08.1997 "Kaubamärgiuudised"

27.-29. augustil 1997 korraldasid AIPPI Eesti rahvuslik grupp koostöös Eesti Patendiametiga Tallinnas 2. Balti konverentsi.

Lisaks Balti riikidest pärit patendivolinikele osales sellel konverentsil hulgaliselt külalisi mitmetest teistestki riikidest nagu Rootsist, Poolast, Sveitšist, Hispaaniast, Saksamaalt, Gruusiast, Norrast, Jaapanist, Taanist, Islandilt, Rumeeniast, Venemaalt, Ukrainast, Armeeniast, Kasahstanist, Tšehhi Vabariigist, Prantsusmaalt, Ungarist, USA-st ja Soomest.

Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) peadirektori asetäitja Francois Curchod kirjeldas oma avasõnas rahvusvahelist kaubamärkide registreerimissüsteemi (Madriidi süsteemi). See süsteem toetub kahele lepingule: Madriidi Leping kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise kohta aastast 1981 ja Madriidi Lepingu protokoll aastast 1989, mis jõustus 1. detsembrist 1995 ning mis võeti kasutusele 1. aprillist 1996. Seda süsteemi juhitakse WIPO Rahvusvahelise Büroo poolt, kes on rahvusvahelise kaubamärgiregistri pidajaks ning rahvusvahelise registreeringu saanud kaubamärkide kohta infot sisaldava bülletääni väljaandja. On olemas kolme eri liiki rahvusvahelisi kaubamärgitaotlusi: ainult Madriidi Lepingu alusel esitatud, ainult Madriidi Lepingu protokolli alusel esitatud ning nii Madriidi Lepingu kui ka protokolli alusel esitatud kaubamärgitaotlused.

Oma iseseisvusperioodil on Balti riigid loonud kaubamärkide kaitseks kaasaegse õigusliku, administratiivse ja tehnilise struktuuri ning liitunud mitmete rahvusvaheliste lepingutega selles valdkonnas. Läti liitus Madriidi süsteemiga 1. jaanuaril 1995, Leedus jõustus see 15. novembril 1997.

Eesti Patendiameti peadirektor Matti Päts ja Leedu Patendiameti peadirektor Rimvydas Naujokas andsid ülevaate kaubamärgitaotluste esitamisest mõlemates riikides.

Ühe huvitaivama ettekande tegi H.Albihns Patentbyra AB õigusosakonna/kaubamärgiosakonna juhataja Peter Lee Stockholmist.

Kaubamärgiomanikud investeerivad märkimisväärseid summasid oma toodetesse ning nende turustamisse. Hästituntud kaubamärkide omanikele on suureks probleemiks kõlvatut konkurentsi pakkuvad konkurendid, kes imiteerivad oma toodetel hästituntud kaubamärke, et eksitada klientide tähelepanu ning kasutada ära hästituntud kaubamärkide mainet. Selliste riskide maandamise peamiseks teeks on oma kaubamärgi registreerimine tööstusomandi õiguskaitse ameti(te)s.

Mitmeid ettekandeid ja diskussioone oli ka apellatsioonikomisjonis või kohtus toimunud kaubamärgivaidluste kohta.